Täna hommikul tundsin, et hakkan surema selle nina pärast. Ei tea siiani kas allergia v mitte. Aga yldiselt paistab et vist siiski mitte, sest allergia rohud ei mõju. Juu olen kylmetunud.
Suurt midagi rasket ega erilist tänases päevas polnud.
Olin viie lapsega yksi paar tundi kodus. Alguses mõtlesin kyll et oh issand jumal kyll. Poisid hakkasid veel kaklema ja nad jõudsid ennem seda Audrey yles ajada. Siis rahustasin hysteerias 2 aastast. Ta ei lubanud yldse mind teda katsuda ega rääkida ega midagi , sest siis läks kisa vaid suuremaks. Aga lõpuks võtsin sylle ja vedaisn alla ja siis vaatasime väikeseid multasid mu arvutist. Rahunes maha ja päris tore oli.
Nathaliaga ajasime juttu ja talle need lapsed siin meeldivad. Ma vahel vaid ei saa aru millal ma võin lastel lasta temaga mängida ja millal mitte. Ükskord sain veits märkuse selle kohta. Audrey jumaldab teda ja suisa hakkas nutma hysteeriliselt, kui ta ära minna tahtis. Ma tunnen nii abitult end vahel kui Audrey ytleb ei taha monikat. ja siis jookseb hysteeriliselt karjudes mul eest ära. Ma isegi ei taha teda sylle võtta ega midagi , vaid tahan kööki minna ja ta karjub.
Ok kallikesed loodan et saan täna öösel paremini magada. Pereema lubas isegi veits kauem magada aga ma ei tea mis see veits kauem on :) ma siiski ajan end yles siis kui peab:) kindluse mõttes:) Kallid head ööd;)
No comments:
Post a Comment