Kolmapäev 04.mai

Ärkasin 6:30 ja yldse ei tahtnud voodist välja tulla. Lõpuks tulingi voodist välja alles kelle 7:10 ja jooksin pesema. Siis pereema käskis mul Granti üles ajada kell 8:00 ja et ta riide paneks ja ise läks jooksma. ok tegelt mu pea valutab ja ma kirjutan siia homme rohkem. aga ma ytlesin pereemale ära täna et ei taha siin olla ja tahan uut peret. Head ööd

Mul oli kolm last hoida. Luke oli haige ja ma unustasin Grantile öelda, et kui ta söönud siis peab hambad pesema. Ma tegelt palusin tal ka mitu korda oma pyksid ära vahetada mis olid liiga pikad talle aga ta ei kuulanud. Ühesõnaga ma hakkasin raamatut lugema pisematele, et nad oleksid rahul. Siis tuli pereema ja küsis, et kas Grant valmis ja hambad pestud ja ma vabandasin, et unustasin hambad tal paluda pesta. Ta ei öelnud midagi aga siis ma küsisin poisi pükste kohta ja küsisin, et kas nii on ok ja ta vastas, et ei et mine ja too talle mingid uued ( aga ta peaks isegi teadma, et Grant tahab ise oma riideid valida) Läksin ja tõin ja võtsin igaks juhuks kaks eirinevat paari, et siis tal vähemalt valida ja saab kiiresti valmis ja kogemata võtsin ühe paari mis oli talve omi. Pereema ütles et aga need on ju talve omad, mine vii need tagasi. Lisaks sellele ütles ta, et meil käivad asjad nii et selleks ajaks ollakse valmis. Ta ütles ka, et kolmapäeviti ei pea lõunat kaasa tegema ja pani kõik mu asjad ise külmiku. Minu kaitseks, ta ei kirjutanud graafiku kas pean või mitte ja kuna ma polnud nii pikka aega varakult pidanud töötama kolmapäeviti siis unustasin. Peale seda jäin kahe lapsega üksi koju.

Kui ta koju tuli siis ma lugesin Lukele raamatut samal ajal ja kui läbi sain tahtis Luke, et ma loeksin veel ja siis vaidlesin temaga, et ei saa, et ma pean minema üles voodeid tegema, ennem kui vabaks saan. Luke aga tahtis raamatut ja siis pereema köögist ütles, et Monika mine üles ja tee voodid, ennem kui su tööaeg läbi saab.

Läksin üles ja tegin asjad ära ja tulin alla. Hakkasin hommikust sööma. Ise koguage mõtlesin ja ütlesin endale, et võta julgus kokku ja ütle talle, et tahad peret vahetada. Ta hakkas ise minuga rääkima hoopis. Ütles, et tüdrukud rääkisid, et mul reedel sünna, aga et ta ei saa mind kuidagi varem vabaks lasta, aga üritab, et äkki siiski kuuest saab. Ma ütlesin, et see on ok, et saan aru. Siis ta aga küsis minult, et kas ma Claire´le(8 aastane tydruk) kunagi kingituse tegin. Ma mõtlesin, et appi, et miks ta küsib. Vastasin ausalt ja ütlesin, et ei teinud, sest ei osanud midagi kinkida. Siis ta vastas, aga et meie peres on kobeks, et siiani on kõik au pairid lastele kinke teinud. Tundsin juba end sitasti ja ütlesin, et ennem seda olin ma kõrvaga haige ja ei saanud ta sünnaks ostetud. ( ma ei hakkanud talle ütlema, et Claire ütles, et see ok et mul kinki pole, kui talle õnne soovisin, ma lubasin tegelt Clairele, et teen talle esmaspäevaks või veidikene hiljem ) Siis ta ütles, et see asi ei pea olema kallis ja et ma oleks siis võinud kaardi vähemalt thea ( ma ei suutnud öelda, et ma tegelt üritasin kaarti teha, aga teised lapsed tahtsid ka sorgeldada sellele ja siis jäi mul see tegemata) ja siis ta lisas, et ma tean sa oled New Yorkis käinud(ridade vahelt võis lugeda välja et miks ma pole sealt ostnud midagi ) Ja lõpp kokkuvõtteks lisas ta et sellest on juba kaks nädalat ja et nyyd oleks viimane aeg midagi osta. Ma tõesti väga kahetsen, et unustasin selle kingi, sest mul oli kõrvadega nii palju jama ja New Yorki läksin ma sellepärast, et saaksin korrakski kodust minema ja veidikene patareisid laadida, et suudaksin uue nädala vastu pidada.

Siis ma võtsin julguse rindu ja ütlesin, et mul temaga ka vaja rääkida ja ütlesin, et tahan peret vahetada. Ta vastas vaid ok ja ma olin veits üllatunud ja lisasin, et siis mu kordinaator siis võtab ühendust.

Kodust ära minnes laped Luke ja Audrey soovisid nii nunnult ilusat päeva mulle. Kui olin autos ja teel Katre juurde kirusin ennast maapõhja, et kuidas ma sain selle kingi unustada. Töinasin, et nüüd keegi raudselt ei tahagi mind lapsehoidjaks enam. Katre kodu oli peaaegu et võimatu leida, aga lõpuks leidsin. Veetsin mõned tunnid seal stressates ja teda vaesekest oma jutuvadaga kurnates. Ta tegi esimest korda oma elus  kaerahelbeküpsiseid ja need üldse ei õnnestunud tal. Ta vaeseke nägi nii palju vaeva:)

Teel koju käisin läbi raamatu poest. Mõtlesin, et leian ehk kingi sealt, aga see Borders raamatu pood tegi pankroti müüki ja laste raamatuid seal enam eriti järgi polnud, selle asemel sain endale kaks raamatut ja ühe filmi. Oleksin juba mitu nädalat tagasi pidanud sinna minema:D siis oleks valik parem olnud. Ostsin kingituse Clairele ühest mänguasja poest. Selline meisterdamis asi, millest saad endale karvase mänguasja ise meisterdada traate keerates, mis on hästi karvased. Tundus piisavalt asjalik.

Läksin koju ja otsustasin, et annan kingi homme kätte.

Ei julenud eriti oma toast välja minna ja siis ootasin, kuni 20:20 ja siis ronisin toast välja, et minna Anjaga kokku saama Starbucksis:) Ennem seda käsisin poest läbi ja ostsin endale küpsiseid ja soolakringlikesi( sellised soolakõrsiku moodi asjad ). Siis sain Anjaga kokku ja ta arvas, et ma tubli et selle otsuse vastu võtsin, et ta on juba pikka aega näinud, kui õnnetu ma olen. Muideks Katarzyna oli mu üle ka uhke. Ta arvas, et tubli et ma lõpuks selle otsuse vastu võtsin. Ma lubasin Anjale, et ma oma otsuses ei tagane. Anja lohutas mind ka selle kingi asja juures. Ta ütles, et ära muretse küll leiad pere.

Selline oli mu kolmapäev.